Erinevad tootjad kasutavad erinevaid:

• optilisi algoritme
• kanalipikkusi
• moonutuse jaotust

Tulemus:

• mõnel klaasil on lai lugemisala
• mõnel on lai kaugusala
• mõnel on vähem perifeerset moonutust

---

Mõned inimesed ei harju progressiivsete prilliläätsedega (multifokaalsete klaasidega), sest nende kasutamine nõuab silmadele ja ajule veidi uut “tööviisi”. Peamised põhjused on tavaliselt järgmised:

1. Kitsamad nägemisalad

Progressiivses klaasis on kaks tsooni:

• ülemine – kaugele
• alumine – lugemine

Need on ühes klaasis sujuvalt ühendatud. Mõni inimene ei harju sellega, et pea tuleb rohkem liigutada, mitte ainult silmi.

2. Perifeerne moonutus

Progressiivsete klaaside külgedel on paratamatult optika moonutused.
See võib tekitada tunde nagu:

• põrand “ujub”
• trepid tunduvad imelikud
• külje pealt pilt lainetab

Tavaliselt aju õpib neid ignoreerima, kuid kõik ei kohane.

3. Väga erinevad dioptrid

Kui:

• lugemis ja kaug dioptrite vahe on suur
• silmade dioptrid erinevad palju

siis muutuvad progressiivsete klaaside ebaselged alad veel ,,agressiivsemaks,, ja moonutus tugevamaks.

4. Kasutamisharjumused

Inimesed, kes:

• töötavad palju arvutiga
• teevad täpset lähitööd

vajavad sageli eraldi töö- või arvutiprille, sest progressiivne klaas pole selliseks tööks alati ideaalne.

5. Aju kohanemine

Progressiivsete klaasidega harjumine on neuroloogiline protsess.
Enamik inimesi harjub:

• mõne päevaga
• kuni 2 nädalaga

Aga umbes 5% inimestest ei harju kunagi.

6. Vale harjumise juhend

Paljud kliendid ei saa üldse juhiseid.

Progressiivsete klaasidega peaks teadma:

• kaugele vaata läbi ülemise osa
• lugemiseks vaata läbi alumise osa
• külgedele liiguta pead, mitte ainult silmi

Kui seda ei selgitata, arvab inimene, et prillid on valed.

---

7. Valed ootused

Mõnikord lubatakse kliendile, et progressiivsed klaasid:

• töötavad kõigeks
• on sama mugavad kui üksikud prillid

Tegelikult on need kompromisslahendus, mitte ime.

---

Optikute kogemuse järgi on mõned üsna tüüpilised kliendiprofiilid, kellel on progressiivsete prilliläätsedega kõige rohkem raskusi.

1. Väga täpset lähitööd tegevad inimesed

Näiteks:

• juveliirid
• kellassepad
• elektroonikaparandajad
• hambaarstid

Neil on vaja väga suurt ja stabiilset lugemisvälja, kuid progressiivses klaasis on see suhteliselt kitsas. Nad eelistavad sageli eraldi lugemis- või tööprille.

2. Inimesed, kes liiguvad palju treppidel või ebatasasel pinnal

Progressiivsete klaaside alumises osas on tugevam optiline muutus.

Mõned inimesed tunnevad:

• et trepiastmed on “kõverad”
• põrand nagu liiguks

Tavaliselt aju harjub, kuid mõni inimene jääbki seda tundma.

3. Väga tundliku tasakaalusüsteemiga inimesed

Kui inimesel on:

• kalduvus pearinglusele
• tugev visuaalne tundlikkus

siis võib progressiivsete klaaside perifeerne moonutus häirida rohkem kui teisi.

4. Väga suur lugemis ja kaug tugevuste vahe

Kui vahe on näiteks 2.50 või rohkem

siis:

• ebaselgeala külgedel on ,,agressiivsem,,
• ülemine ja alumine tsoon erinevad rohkem

See teeb kohanemise raskemaks.

5. Inimesed, kes ei taha oma harjumusi muuta

Progressiivsete klaaside kasutamine tähendab:

• pead liigutatakse rohkem
• pilk suunatakse läbi õige tsooni

Mõni inimene proovib kasutada neid nagu tavalisi prille – ja siis tundubki, et need “ei tööta”.

6. Inimesed, kes on väga kaua kandnud ainult lugemisprille

Kui inimene on 10–15 aastat kasutanud ainult lugemisprille, siis:

• aju on harjunud väga suure lugemisväljaga
• progressiivne tundub alguses kitsas

---

💡 Huvitav optikafakt:
kõige kergemini harjuvad progressiivsete klaasidega inimesed, kes hakkavad neid kasutama varakult (40–45-aastaselt), mitte siis kui vahe kaug ja lähi tugevustel on juba suur.

💡 Optikute kogemus:
kui inimene on progressiivseid klaase kandnud 2–3 nädalat, siis umbes 80–90% ei taha enam tagasi minna eraldi kaugus- ja lugemisprillide juurde.

💡 Optikute huvitav väljend:
progressiivset klaasi kirjeldatakse tihti kui “suusarada läbi mägede”.

• rada keskel = selge nägemine
• mäenõlvad külgedel = moonutus

Ja mida suurem vahe kaug ja lähi tugevustel, seda “järsemad mäed” külgedel.